Appi juba kolmas nädal käes
Juba paar väga töist päeva seljataga. Ja Sel nädalal oli plaanitud pannetone tegemine ja õnnestus ka mul sellest osa saada. Pannetone on eriti jõulude ja lihavõtte pühade ajal ka Prantsusmaal “must have” toode. Tegemist on väga aega nõudva taignaga, mida kuuldavasti tehakse meie pagarikojas nädal kuni kaks ja käsitletakse m väga õrnalt. Mul õnnestus osa saada taigna vormimisest ja lõppviimistlusest. Sain palju kasulikke nippe ja küpsetusse läks see järgmisel päeval! Maitsta õnnestus ka ja pettuma ei pidanud. Nii pehme ja kohev ning nii rikkaliku maitsega. Müügihind umbes 30 euro kanti saia pealt, mis üsna krõbe, aga tegemist on ka väga ajamahuka käsitööga.
Nädala alguseses esmaspäeval on pagarikojas puhkepäev ja kauplus on ise kinni, kuid siis tehakse ettevalmistusi ja ka ma ise aitasin järgmisteks päevadeks teha tooteid ette ja sügavast välja võtta, loendada ja ettevalmistatud tooted jälle sügavasse panna jne. Vormisime ette pitsataigent suurtele plaatidele ja rullisime ning lõikasime õunapiruka taigent. Siis tegime pikki soolaseid “feuilettes” pulkasid sadades ja sadades. Veel sain abiks olla gluteenivaba leiva tegemisel, muidugi erinevad hapusaiad ja leivad ning pikad saiad, mida tegime jälle sadedes.
Teisipäeval õhtu poole oligi lõpuks see üritus, kuhu ka mina olin kutsutud. Prantsusmaa parima pagarikoja saade, kus siis selgub see nädal Toulouse piirkonna parim pagarikoda. Iga päev on võistlustules kaks pagarikoda. Esimesel kuupäeval üheks võistlejatest oli Au Pain par Nature. Terve meeskond ja sõbrad tuttavad olid kogunenud restorani, et saadet koos telekast vaadata ja head paremat kõrvale süüa. Loomulikult oli ette teada juba, et selle saate nad võitsid! Kokku hinnati neljas kategoorias: esmamulje, nišitoode, parim sai/leib ja siis anti ülesandeks üks kindel tooraine, millest tehti siis tootearendus. Igas kategoorias oli võimalik saada maksimum 10 punkti ja Au Pain par Nature kogus keskmiseks hindeks 9,4 punkti 10st, mis on märkimisväärne tulemus. Suur aplaus! Muidugi pole ka imestada, sest kõik tooted, mis ma seni maitsnud olen, on olnud suurepärased!
Natuke oma käelistest oskustest ka. Kahe käega üheaegne vormine hakkab juba ilmet võtma. Pikad saiad on juba ühtlesemad ja ei ole nii kõverad, kukeldamine tuleb ka hästi välja. Üha enam on antud ruumi üksida asjade tegemiseks ja usaldatud rohkem, mis on tore.
